Rünt

Rünt on väike kala rulja ja sihvaka kehaga, kelle selg on pealt rohekaspruun ja küljed hõbedased, kaetud sinakate või mustade laikudega. Tumeda seljapoole ja läbipaistvalt rasvvalge kõhupoole piiriks on tume küljetriip. Suunurkades on poised. Ründid on keskmiselt 6…11 cm pikad ning kaaluvad 3…21 g.
Rünt on levinud üle kogu Eesti. Ta eelistab liivase põhjaga veekogusid. Üldiselt on ta hapnikurikaste jõgede ja järvede asukas, kuid teda võib kohata ka riimvees. Kärestikulisi ja tasase põhjaga jõelõike võib ta asustada suure tihedusega. Ründid kogunevad suurtesse parvedesse, mis liiguvad veekogu põhja lähedal.
Toidus on esikohal veekogude põhjaorganismid: putukavastsed ja limused, taimeosakesed ja kalamari. Märkimist väärib see, et Võrtsjärves peetakse rünti suurimaks kalamarjahävitajaks, kes maiustab peamiselt tindi ja kiisa marjaga. Ründid on väga uudishimulikud kalad, keda on võimalik ligi meelitada põhjavett sogastades. Siis võivad nad tükk aega paigal püsida ja liikumatult ühte punkti jõllitada.
Kudemise ajal, mis võib toimuda maist kuni augusti alguseni, on ründid lärmakad ja peksavad sabadega vett. Kudemine leiab aset eelistatult kiires voolus ja kivisel põhjal. Mari kleepub kividele ja taimejuurtele ning selle areng kestab keskmiselt 8 päeva. Koorunud vastsed lebavad veidike aega liikumatult veekogu põhjal, enne kui tegutsema hakkavad. Rünt hakkab sigima 3 eluaastal ning võib elada kuni 7 aastat vanaks.
Rünt, kes veest välja võetuna kiiresti sureb, püsib õngesöödana kaua elus. Teda kasutatakse söödana angerjate ja lestadepüügil. Ka inimesed hindavad teda maitsva liha tõttu, kuid erilist töönduslikku tähtsust tal ei ole. Ta ei kuulu ka looduskaitse alla.