Nurg

Nurg on kõrge ja külgedelt lamendunud kehaga, latikat meenutav kala. Nuru selg on tõmmu, sinaka, oliivroheka või pruunika tooniga. Küljed on hõbevalged ja kõht täiesti valge. Kehapikkus võib ulatuda 30 cm-ni ja kaal 180 g-ni.
Eestis elab nurg kogu rannikumeres (eriti palju on teda Väinameres ja Pärnu lahes) ning Kagu-Eesti sisejärvedes, Peipsis, Narva jões ja veehoidlas. Nurg asustab järvede ja merelahtede kaldavöödet, avamerele ta eriti ei tiku.
Nurud elavad põhja lähedal tegutsevates parvedes ning toituvad põhjaorganismidest, kelle hulka kuuluvad putukavastsed, koorikloomad, limused, samuti kasutatakse taimeosakesi, vähemal määral ka kalu ja kalamarja. Veepõhjast toitu otsides neelavad nurud alla ka ohtralt muda. Sageli moodustavad nurad segaparvi latikate, särgede ja ahvenatega.
Nurg koeb mai teisest poolest juuli alguseni, millal vesi on juba piisavalt soe. Koelmukohtadeks valitakse ujuvate roosaarte alused või kaisla, pilliroo ja hundinuia juured. Koetud mari kleepub veetaimedele ja vastne koorub 4...6 päeva möödudes. Nurgu peetakse aeglase kasvuga kalaks, kes hakkab sigima 4...5 aasta vanuselt. Emaste nurgude eluiga võib ulatuda 23, isastel aga kõigest 13 eluaastani.
Luisuse tõttu nurgu toiduks eriti ei kasutata, küll aga on ta looduses oluline kui röövkalade toiduobjekt. Inimesed on noori nurgusid kasutanud õngesöödana.